Kuna rehvimärgistus näitab ainult märgpidurduse, veeretakistuse ja välismüra näitajaid, on mõned
olulised näitajad, mida rehvimärgistus ei sisalda. Selle tulemuseks oli ebatäielik pilt rehvide üldisest
jõudlusest. Muidugi võite alati vaadata rehvide testimisandmeid veebisaidilt rehvid123, kuid
mitte kõik ei tee enne rehvide ostmist uurimistööd. Me uurime mõningaid peamisi näitajaid, mis ei
ole ELi märgistuses, kuid on piisavalt olulised, et neid võiks pidada märgise kandidaadiks.
Läbisõit on kindlasti üks peamisi jõudluskriteeriume, millest tarbijad teadlikud on, kuna nad
märkavad uue rehvikomplekti väljavahetamise vajadust. Läbisõidu testimine on aga äärmiselt
kulukas ja aeganõudev. Rääkimata sellest, et on raske leida standardiseeritud testi, mis sobiks
rehvitootjate katsetuste jaoks, sest rehvide kulumist mõjutavad erinevad tegurid. Alternatiiv, mis on
Ameerikas kasutusele võetud, on UTQG (Uniform Tyre Quality Grade - ühtne rehvikvaliteediklass).
Reiting annab umbkaudse ülevaate läbisõidust, kuna sageli on turvise kulumise hinnangu ja rehvi
tegeliku kasutusea vahel seos. Meie küsimus on, miks ei ole rehvide kulumine ELi rehvimärgisel
kirjas? Kuna CO2 heitkoguste teema on ostuotsuste tegemisel otsustava tähtsusega, vähendaks
pikema elueaga rehv kaudselt CO2 heitkogust kilomeetri kohta. Peamine väljakutse oleks leida
standardiseeritud test, mida saaks teha kiiresti ja järjepidevalt. Võimalik lahendus võiks olla
kulumistesti läbiviimine täielikult trummelmasinaga, mis võimaldab anda järjepidevama hinnangu.
Vesiliug on midagi, millele te ei mõtle enne, kui seda vajate. Ilmselge lahendus mis tahes vesiliu
probleemi lahendamiseks on sõiduki aeglustamine. Kui te aga seda teha ei suuda, võib hea
veepidavusega rehvidega sõitmine olla suureks eeliseks. Erinevalt kulumisest on vesiliugu üsna
lihtne testida ja sellel on suurepärane konsistents. Peamine küsimus on endiselt lahendamata: kas
vesiliug on väärt kohta ELi rehvimärgisel? Testimise lihtsuse ja ohutu kasutamise tõttu tuleks seda
kindlasti tulevaste iteratsioonide puhul kaaluda.
Kuna te sõidate suurema osa ajast kuivades tingimustes, võib väita, et kasutuse seisukohalt peaks
märgisel olema pigem kuiva pidurdamise kui märja pidurdamise tähis. Kuigi kuival pidurdamisel on
hõõrdetegur palju suurem kui märjal pidurdamisel, peaks tarbija teadma, kui hästi rehv oma
tavapärases töörežiimis toimib. Katsetamine oleks üsna lihtne, mis sarnaneb praeguste märjal teel
pidurdamise standarditega. Peamine argument oleks see, et tarbijad ei peaks tuginema
testiajakirjadele, et teada saada, milline on rehvide peamine pidurdusviis.